LINNAPAUSID
installatsiooniprogramm
Tänavuse UIT festivali installatsiooniprogramm võtab luubi alla parasiitarhitektuuri. Vaatleme linna, mis suhtleb, reageerib, areneb ja kohaneb ja mille erisugused asukad moodustavad üheshingava ökosüsteemi. Selles süsteemis on kõigil oma roll.
Kuigi linnas kohtab enamasti planeeritud elemente, näeb ka teisi, mis on vargsi, justkui eikusagilt tekkinud. Tihti polegi selge, kust need sinna said ja kes need loonud on, me ei pruugi neid isegi märgata. Lähemal vaatlusel selgub, et linnapuugid on end kavalalt hoonete ja ehitiste külge haakinud ning ei kavatsegi lahkuda. Taoliste linnaparasiitide loojad on aga sageli linnaelanikud ise, kes rohujuuretasandilt linnale uusi, seni puuduvaid funktsioone annavad. Nõnda omaloomingulisi elemente lisades on linnaruum üha rohkem oma elanike tegu ja nägu. Sestap võib ka arutleda, kas tegemist on ikka parasitismi või hoopis sümbioosiga.
UIT festivali parasiitarhitektuuri-teemalise installatsiooniprogrammi raames on loodud Tartusse 10 linnaparasiiti. Nii kohalikud kui ka rahvusvahelised kunstnikud on linna vaadanud n-ö parasiidi pilguga, otsides uusi eluvõimalusi ruumi puudu- või ülejäägis. Kunstnikud on osanud näha võimalusi võimatus – parasiidid on leidnud endale peremehe imekitsas ruumis hoonete vahel, mahajäetud tehasehoones, rohtukasvanud tiigis ja unustusse vajunud kinos. Linnaparasiidid on puistatud üle Tartu, mine otsi nad üles!
Installatsiooniprogrammist võtavad osa erinevate distsipliinide kunstnikud/grupeeringud ning tudengid ja Arhitektuurikooli õpilased. Osalevad järgmised kunstnikud: disainer ja parasiitarhitektuuri viljeleja Fernando Abellanas (ES), arhitekt ja installatsioonikunstnik Nuno Pimenta (PT), tehnoloogilise kunsti duo Varvara & Mar (EE/ES), disaini ja kohaloomega tegelev duo RaivioBumann (FI), visuaal- ja installatsioonikunstnik Flo Kasearu ja urbanist Andra Aaloe (EE), tekstiilikunstnik Eva Mustonen (EE) ja jätkusuutliku arhitektuuriga tegelev duo NOMAD architects (LV).
Lisaks saavad võimaluse oma linnaparasiidid luua noored kunstnikud: animaatorid Roland Seer & Carol Schults (EE) ja arhitektuuritudeng Iiris Toom (EE), kelle ideed võitsid festivali avatud konkursi.
Esimest korda võtavad osa ka Arhitektuurikooli Tartu osakonna õpilased (juhendajad Liis Uustal ning Madli Maruste).
Osalevad kunstnikud
Eva Mustonen (1986) on viimase paari aasta jooksul näitustel esinenud peamiselt vanakraamist ja tee-ise-esteetikast tõukuvate, tervet ruumi hõlmavate installatsioonidega. Mustonen ammutab inspiratsiooni isiklikest lugudest, tõlkides neid ümber esemete, käsitöö ning lühijuttude keelde. Korduvateks teemadeks on kodu ja käsitöö (ning nende tähendus), naiskogemus ning kunstitegemise köögipool.
Fernando Abellanas (sünd 1984 Valencias) on iseõppinud kuldsete kätega käsitöömeister, kes on loonud mööblidisaini stuudio Lebrel Studio. Abellanas külastab disainitöö kõrvalt aina enam kunstifestivale, sest tema suurim kirg on linnaruumis ajutiste installatsioonide loomine. Kõige enam köidab teda parasiitarhitektuur, mistõttu on ta olnud UITi installatsiooniprogrammi suur inspiratsioon.
Flo Kasearu (1985) ja Andra Aaloe (1985) on loovpraktikud Tallinnast. Üheskoos ning erinevates kooslustes on nad teinud üksjagu linnaruumi kunstiprojekte (nt Vabadusplakat (2008), Bassein (2010), Kunstjärjekord (2010), O (2011, 2019), Alerts (2016), Kostüümidraama (2017) jm). Kõik need tööd on kohapõhised, totrad ent teravad, ning nende kolme joone kokkupuutepunkti otsing on see, mis Andra ja Flo ikka ja jälle kokku ja linnakunsti tegema toob.
NOMAD architects (Marija Katrina Dambe (LV) ja Florian Betat (DE)) on Lätis asuv väike ja noor arhitektuuribüroo, mis keskendub oma töös tugevalt jätkusuutlikkusele.
Arhitektuuribüroo kandev idee, mis kumab läbi väikestest installatsioonidest kuni pereelamuteni, on disaini, taskukohasuse ja jätkusuutlikkuse ühendamine. Nad kasutavad oma projekte kui hariduslikke tööriistu, et julgustada ja aidata laiemat avalikkust ringmajandusele üleminekul.
Nuno Pimenta (Porto, 1985) töötab välja transdistsiplinaarset meetodit kunsti ja arhitektuuri uutmoodi väljendamiseks. Tema looming keskendub igapäevaste ja harilile ehituselementide ja -tehnikate omastamises ja õõnestamises, et luua selle kaudu uusi sotsiaalseid ja poliitilisi narratiive.
Viimastel aastatel on ta töötanud paljudes erinevates kunstivaldkondades nagu näiteks ajutine arhitektuur, installatsioonid, kunst avalikus ruumis, näituste kujundamine ja performance.
.jpg)
Raivio Bumann (Päivi Raivio (FI) ja Daniel Bumann (CH)) tegutsevad avaliku ruumi kunsti ja disaini valdkonnas. Nende taust, mis on seotud nii kogukondliku ja avaliku kunsti kui stsenograafiaga, juhib ka nende lähenemist oma loomingule, mida nad ise kutsuvad avaliku ruumi taas-koreografeerimiseks.
Esmalt valib duo oma kohaspetsiifiliste kunsti- ja disainiprojektide jaoks keskkonnast välja sobiva raami ning seejärel lisatakse sinna välja mõeldud loo abil uus kiht, mis toimib kui kunstiline sekkumine.
Varvara & Mar kunstnikeduo on loodud 2009. aastal ja selle moodustavad Varvara Guljajeva (sünd 1984 Tartus) ja Mar Canet (sünd. 1981 Barcelonas), kelle teosed on sageli tõukunud digitaalajastust. Oma kunstnikupraktikas seisavad nad silmitsi sotsiaalsete muutustega ja tehnoloogilise ajastu mõjudega. Peale selle huvitab neid kineetika ja osaluskunst, mis on oluline osa nende loomingust.
Iiris Toom (1996) on eesti disainer, kes tegutseb Suurbritannias. Arhitektuurimagistrandina Cambridge’i ülikoolis põimib Iiris oma töös kohaliku kogukonna, kliima ja kultuuri, luues kaasaegseid vorme rahvalike käsitöövõtetega.
Roland Seer (1987) ja Carol Schults (2001) on linna- ja arhitektuurihuvilised animaatorid, kes töötavad Tartu Multifilmi stuudios. Carol Schults lõpetas 2021. aastal Tartu Kunstikoolis 3D kunstnik-kujundaja eriala ning alustas tööd Tartu Multifilmis. Tartu Multifilmi eestvedaja Roland Seer on lõpetanud Animation Workshopi Taanis ning on olnud õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas.
Arhitektuurikool on üks ruumi maagide kool, kus ōpitakse meid ümbritsevat ruumi teistsuguste silmadega vaatama, looma ning kogema. Peale Arhitektuurikoolis ōppimist ei ole puu enam lihtsalt puu ega koridor enam lihtsalt koridor. Keskkond ning selles paiknevad objektid saavad ōpilaste jaoks uue tähenduse, mida kogetakse ja katsetatakse läbi erinevate pōnevate ruumiliste projektide.