top of page

LINNAPAUSID

installatsiooniprogramm

2023. aasta festivali katusteema "Linnapausid” keskendub Tartu tühermaadele ja tühimikele. Need on üleminekufaasis ja taltsutamata paigad, mil esmapilgul ei tundu funktsiooni olevat, kuid ometigi on neil väärtus sellistena nagu nad on. Uurime koos kunstnikega linnapauside mõju ja tähendust linnaruumis. Linnapausidest ajendatud installatsioone loovad üheksa kunstnikku või kollektiivi Eestist ning välismaalt, neist kolm on noored arhitektid, kes on valitud programmi läbi avatud konkursi. Programmi kuraatorid on Marie Valgre ja Kadri Lind. Meie tähelepanu püüdsid hoonete vahel ja linna äärealadel paiknevad rohealad, mis mõjuvad poolikuna. Need alad on sageli nähtamatud või lausa soovimatud ja kardetud, ent need on paljude linlaste jaoks asendamatud. Loodus saab taolistel aladel omasoodu vohada, uljamad uitajad avastamisretkedel ja molutamas käia või lihtsalt kiirelt läbi lõigata, neljajalgsed oma neljajalgse asja teha ja nõnda edasi. Linnapausid teeb paeluvaks neid iseloomustav vabadus ja metsikus -  selliste alade kasutust jälgides näeme, millised funktsioonid võivad linnast puudu olla ning kuidas elanikud neid ise loovad. Oleme kunstnikega koostöös erinevaid alternatiivseid ruumikasutusi loonud ning vaatame festivali jooksul, kuidas need linlaste poolt vastu võetakse.  ​ Vabadus loob mitmekesisuse Linnades on vähe kohti, kus pole ette kirjutatud, kuidas seal käituma peaks. Linnapausidele on iseloomulik teatud vabadus – linnapausid on tänu oma taltsutamatusele ja kõrvalejäetusele hea pinnas vaba mõtte ja tegutsemise jaoks. Need on kohad, kus mängitakse, päevitatakse, jalutatakse, jutustatakse ja salaja juuakse. Kuna tegemist on kontrollimata linnaruumiga, siis otsustab iga linnaelanik ise, kuidas ta seda ruumi kasutada soovib. Vabadus valitseb ka taime- ja loomariigis, sest linnapausid on tihtilugu regulaarselt hoolitsemata ja seetõttu üllatavad nad liigilise mitmekesisusega.  ​ Kuidas linnapaus tekib? Eestis on linnapause uurinud Eve Komp, kes kirjeldab linnapause kui “ülemikuprotsessis olevat ruumi, mis jääb kahe pikaajalisema olukorra vahele, need on kohad, kus vana keskkonna lõpp on lähedal või juba saabunud ning uus alles sündimas”. Tavapäraselt täidetakse taolised alad ühel hetkel uusarendustega, ent meie installatsiooniprogramm tõstatab küsimuse “Mis on linnapauside väärtus sellistena, nagu nad on?”.  ​ Linnapausid kui katselabor Kuna linnapausides on areng justkui tardunud, siis on võimalik neis läbi mängida stsenaariumeid, mille jaoks linnas muidu ruumi ei pruugi olla. Komp on linnapausi kirjeldanud kui “pragu harjumuspärases korralduses” ning ka UIT festivali eesmärk on meelitada publikut nende pragude kaudu avaliku ruumi alternatiivsete kasutusvõimaluste üle mõtlema.

Osalevad kunstnikud

Alex Römer_Constructlab_edited.jpg

Arhitekt, disainer ja tisler Alexander Römer algatas 2012. aastal endise EXYZT kollektiivi (2005-2013) liikmena rahvusvahelise projekteerimis-ehitusvõrgustiku Constructlab. Constructlab on tegevusuuringute, konstruktiivse katsetamise ja interdistsiplinaarse loomingu labor, mille projektid arendavad ajutise ja kaasava disaini ja arhitektuuri praktikat. 

received_178282925239187 (1)_edited_edited.jpg

Deana Kolencikova on multidistsiplinaarne urbanistliku valdkonna kunstnik, kes töötab peamiselt avalikus ruumis ja avaliku ruumiga. Ta on elanud ja töötanud paljudes erinevates riikides. See on kujundanud tema kunstipraktikat ja viisi, kuidas ta reageerib kohaspetsiifiliselt antud paiga sotsiaalpoliitilistele küsimustele. 

Tammeaid_2125 (1)_edited.jpg

Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann on maastikuarhitektid, kes veavad projekti "Kureeritud elurikkus". See on Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi kuuluv ettevõtmine, mille eesmärk on Tartu kesklinna pargid muuta elurikkamaks ja mõnusamaks paigaks nii inimestele, loomadele, putukatele kui taimedele.

larhv taavi piibemann_edited.jpg

“2006. aastal iseloomustas Toomas Kalve mind järgmiste sõnadega: meeldiv inimene, hästi analüütiline, piisavalt vaene — võimalik, et ka kaks esimest on vähemasti osaliselt seni kehtivad."
2008. aastal tegi Eha Komissarov ühe näituse protsessi kestel tähelepaneku, et erinevalt minust Kiwale meeldib kunsti teha. Töö selle kallal, et oleksin rohkem nagu Kiwa, käib..."

ulla margus mari merilin_foto mari volens_edited.jpg

Ulla Alla, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Margus Tammik on arhitektid, kelle tegevused hõlmavad nii hariduslikke projekte, näituseid kui projektiruumi loomist. Nad väärtustavad peamiselt käelisi tegevusi – nokitsemist, parandamist, puhastamist, ehitamist, lammutamist ja muud vahetult käte läbi sündinud ruumiloomet. Keskendudes olemasolevale, kasutavad nad eksisteerivat mateeriat meie ümber.

iwola2023 (1)_edited.jpg

Ola Korbańska on Berliinis asuv kujutav kunstnik ja kirjanik, kes on lõpetanud Eindhoveni disainiakadeemia. Iwo Borkowicz töötab arhitekti ja kujutava kunstnikuna. Korbańska ja Borkowicz teevad alates 2020. aastast koostööd, luues avalikus ruumis kohaspetsiifilisi kunstiinstallatsioone, mis vaatlevad linnakontekstis sageli idealiseeritud antropotsentrilisi suhteid looduse ja ressurssidega.

IMG_20230717_174105 (1)_edited.jpg

Johan Kirsimäe ja Markus Varki on Tartust pärit noored vabakutselised arhitektid. Nad on õppinud koos Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri erialal ning pärast õpinguid ka koos praktiseerinud Portugalis Portos.

Daria_Kristine.jpg

Daria Khramova ja Kristīne Mogiļevceva on Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna magistrandid. Neid huvitab interdistsiplinaarne lähenemine arhitektuurile, mis hägustab piire kunsti, stsenograafia ja tehnika vahel.

IMG_20230508_150837_edited.jpg

Marco Manfredino on Itaalia arhitekt ja disainer, kes praegu töötab Tallinnas. Tema peamine huvi arhitektuuris on jätkusuutlikud disainiprotsessid, kuid võrdselt tõmbavad teda ühiskondlikult seotud projektid, mis tähtsustavad kogukonna kaasamist ja arhitektuuri kollektiivset kasutamist.

bottom of page